Varude ülekanne:LME „lühikese lõksu“ ja COMEX-i „preemiamulli“ puhul on LME vasevarud langenud 138 000 tonnini, olles aasta algusega võrreldes poole võrra vähenenud. Pealiskaudselt on see raudkindel tõend nappusest pakkumisest. Kuid andmete taga toimub transatlantiline „varude migratsioon“: COMEX-i vasevarud on kahe kuuga hüppeliselt tõusnud 90%, samal ajal kui LME varud on jätkuvalt välja voolanud. See anomaalia paljastab olulise fakti – turg loob kunstlikult piirkondlikke puudujääke. Kauplejad kandsid vaske LME ladudest Ameerika Ühendriikidesse Trumpi administratsiooni karmi hoiaku tõttu metallitariifide suhtes. COMEX-i vase futuuride praegune preemia LME vase suhtes on koguni 1321 dollarit tonni kohta. See äärmuslik hinnavahe on sisuliselt „tariifide arbitraaži“ tulemus: spekulandid panustavad, et Ameerika Ühendriigid võivad tulevikus kehtestada vase impordile tariifid, ja saadavad metalli Ameerika Ühendriikidesse ette, et preemiat fikseerida. See operatsioon on täpselt sama mis 2021. aasta „Tsingshan Nickeli“ intsident. Sel ajal kanti LME niklivarud suures osas maha ja saadeti Aasia ladudesse, mis vallandas otseselt eepilise lühikese surve. Tänapäeval on LME tühistatud lao kviitungite osakaal endiselt koguni 43%, mis tähendab, et laost tarnitakse rohkem vaske. Kui see vask COMEX-i lattu voolab, variseb nn „pakkumise puudujääk“ koheselt kokku.
Poliitiline paanika: Kuidas Trumpi „tariifipüüdmine“ turgu moonutab?
Trumpi samm tõsta alumiiniumi ja terase tariife 50%-ni on saanud süütenööriks, mis süütas vasehindade paanika. Kuigi vaske pole veel tariifide nimekirja kantud, on turg hakanud halvimat stsenaariumi „harjutama“. See paaniline ostukäitumine on muutnud poliitika ennasttäitvaks ennustuseks. Sügavam vastuolu seisneb selles, et Ameerika Ühendriigid lihtsalt ei saa endale lubada vase impordi katkestamise kulusid. Ühe maailma suurima vase tarbijana peavad Ameerika Ühendriigid igal aastal importima 3 miljonit tonni rafineeritud vaske, samas kui nende kodumaine toodang on vaid 1 miljon tonni. Kui vasele kehtestatakse tariifid, maksavad arve lõpuks kinni sellised järgtööstused nagu autotööstus ja elektrienergia. See „enda jalga tulistamise“ poliitika on sisuliselt vaid poliitiliste mängude kauplemisvahend, kuid turg tõlgendab seda olulise negatiivse küljena.
Tarnehäire: kas tootmise peatamine Kongo Demokraatlikus Vabariigis on „must luik“ või „pabertiiger“?
Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuva Kakula vasekaevanduse tootmise lühiajalist peatamist on ennustused liialdanud ja esitanud näite tarnekriisist. Siiski tuleb märkida, et kaevanduse toodang moodustab 2023. aastal vaid 0,6% maailma kogutoodangust ning Ivanhoe Mines on teatanud, et jätkab tootmist sel kuul. Võrreldes ootamatute sündmustega on valvsam pikaajaline tarneprobleem: vase kvaliteet maailmas langeb jätkuvalt ja uute projektide arendustsükkel on koguni 7–10 aastat. See on vase hindu toetav keskpikas ja pikas perspektiivis loogika. Praegune turg on aga langenud „lühiajalise spekulatsiooni“ ja „pikaajalise väärtuse“ ebakõlasse. Spekulatiivsed fondid kasutavad paanika tekitamiseks ära kõik pakkumispoolsed häired, kuid ignoreerivad peamist muutujat – Hiina varjatud varusid. CRU hinnangul võivad Hiina tollialal ja mitteametlike kanalite varud ületada 1 miljonit tonni ning see osa „alavoolust“ võib igal ajal muutuda hindade stabiliseerimiseks „turvaventiiliks“.
Vase hinnad: kitsas köielkõndimine lühikese kokkusurumise ja kokkuvarisemise vahel
Tehniliselt võttes kiirendasid trendiinvestorid, näiteks CTA fondid, pärast seda, kui vase hinnad murdsid läbi peamiste takistustasemete, oma sisenemist turule, moodustades positiivse tagasisideahela „tõus-lühike peatus-edasine tõus“. See impulsskauplemisel põhinev tõus lõpeb aga sageli „V-kujulise pöördega“. Kui tariifiootused ebaõnnestuvad või varude ülekande mäng lõpeb, võivad vase hinnad järsult korrektsioonida. Tööstusharu jaoks moonutab praegune kõrge preemiaga keskkond hinnamehhanismi: LME spot-allahindlus märtsikuu vase suhtes on laienenud, peegeldades nõrka füüsilist ostmist; samas kui COMEX-i turgu domineerivad spekulatiivsed fondid ja hinnad on tõsiselt moonutatud. Selle lõhenenud turustruktuuri maksavad lõpuks kinni lõpptarbijad – kõik vasest sõltuvad tööstusharud, alates elektriautodest kuni andmekeskusteni, on kulude surve all.
Kokkuvõte: Olge ettevaatlikud „metallikarnevaliga“, millel puudub pakkumise ja nõudluse tugi.
Vase hindade triljoni dollari piiri ületamisest tulenevate rõõmuhõisete keskel peame rahulikumalt mõtlema: kui hinnatõusud lahutatakse tegelikust nõudlusest ja kui laoseisumängud asendavad tööstusloogika, on selline „heaolu“ määratud olema liivale ehitatud torn. Trumpi tariifid võivad küll lühiajalisi hindu võimendada, kuid vase hindade saatuse määrab tegelikult ikkagi ülemaailmse töötleva tööstuse pulss. Selles kapitali ja üksuste vahelises mängus on olulisem kaineks jääda kui mulle taga ajada.
Postituse aeg: 07.06.2025